Uued majad. Vana tehnika.

Snickers Workwear - Eesti

Rootsis Åre kandis on talved pikad ja külmad. Isak Stålenhag oma Åre Timmerhusi kolleegi- dega töötavad aastaringselt väljas ja ehitavad palkmaju. Et see üldse võimalik oleks, on õigesti riietumine hädavajalik.

Puiduga töötamine oli see, mis ajendas Isak Stålenhagi hakkama puusepaks. Stockholmis, ühes suures ehitusettevõttes praktikal olles avastas ta, et ei saanud puitu õieti puudutadagi.

"Töötasime peamiselt betooni, terase ja krohviga. Ainult liistud ja ukselengid olid puidust", sõnas ta.

Sajandeid kestma ehitatud maja

Isak kaalus uuesti oma võimalusi ja võttis sihikule traditsioonilise puusepatöö. Ta lahkus suurlinnast ja läks palkmajade ehitamise kursusele. Aastast 2004 juhib ta omaenda ettevõtet Åre Timmerhus, mis on täielikult pühendunud traditsioonilisele puusepatööle.

"Me ehitame ja renoveerime võtetega, mida on Rootsis kasutatud juba 12. sajandist", märkis ta. Paljud majad, mida ta on renoveerinud, ehitati 18. sajandil, kuid mõni pärineb ka ajast enne 17. sajandit.

"Kõikjal maailmas on vanade ehitusvõtete puhul tore see, kuidas neid on pikka aega täiustatud nii, et need sobiksid kohaliku geograafia ja ilmastikuga."

Ehitades uusi maju vanade võtetega

Meie vestluse ajal ehitab Isak oma kolleegidega uut maja kogupindalaga 180 ruutmeetrit. Klient palus selgelt ehitada uue maja headest looduslikest materjalidest  ja kemikaalivabalt.

"Ehitasime selle nii, nagu maju ehitati sada aastat tagasi. Kõik seinad on puidust ja kaetud puitlaudisega. Soojustus on tehtud klaasvahust, mis on valmistatud taaskasutatud klaasist ja näeb välja, nagu kergkruusaplokid. Peale selle kasutame ainult puitu, kivi ja savi", selgitab Isak.

Maja ehitatakse valmis ja võetakse lahti

Ehitusplatsil kestab palkmaja püstitamine kolm päeva. Sellele eelneb siiski pikk eeltöö siseruumides. Hoolikalt valitud aeglaselt kasvanud männipalgid saetakse  kahelt poolt tasaseks. Iga palk valmistatakse ette konkreetsesse kohta ja tähistatakse hoolikalt numbriga. Maja ehitatakse palkhaaval suures küünis üles. Kui maja on valmis, võetakse see lahti, pannakse tükkhaaval veokitele ja veetakse ehitusplatsile.

"Kui seinad on püsti ja katus peal, siis on maja enam-vähem valmis. Katuse raskus surub palgid kokku ja nii tekivad tihedad seinad, mis tegelikult ei vajagi täiendavat  soojustust."

"Mis on hea keskkonnale, see on hea ka majandusele."

Hea keskkonnahoid on majanduslikult kasulik

Puidust ehitades saadakse maja, mis on tugev ja jäik ning samuti kannatab vähem vajumise ja maa külmumise tõttu kui tänapäevaste ehitusmeetoditega ehitatud majad. Traditsioonilise palkmaja ehituse alghind on küll veidi kõrgem, kuid hoone oodatav eluiga on palju pikem.

"Usun, et oleme leidnud midagi head. Meie ehitatud majad on plastivabad, need hingavad ja on tervislikud. Pikemas plaanis usume, et see, mis on hea keskkonnale, on hea ka majandusele," räägib Isak.

Lühidalt palkmajadest

Palkmaja ehitatakse kuni 20 cm paksustest palkidest. Müüripalgid pannakse üksteise peale, ühendades need nurkades tappidega nagu läbipõimitud sõlmedega. Palgid kinnitatakse ümarate salapulkadega, et seinad jääksid sirgeks ega saaks painduda. Traditsiooniline savist katusekividega kaetud katus lisab suure raskuse, mis aitab palkidest moodustada tihedad ja tuulekindlad seinad. Rootsis kaetakse traditsioonilised palkmajad puitlaudisega ja värvitakse punaseks.

Palkmajade ehitamisel ei kasutata naelu ega kruve. Ehitamiseks on vaja ainult kirvest, saagi ja peitlit, ehkki tänapäevased elektritööriistad aitavad aega säästa. Eriti tähtis tööriist on lai tahumiskirves, kui palke on vaja tahuda ja tappida maja nurkade ühendamiseks.

Rasked tingimused

Kliimas, kus temperatuur langeb sageli alla –30 °C, vajatakse hästi ehitatud maju ja head rõivastust nende ehitajatele.

"Tavalised talvepäevad ei olegi väga hullud. Need on mõnusalt kuivad. Probleemid tekivad siis, kui temperatuur langeb alla –30 °C. Tõelise pakasega muutub meie tööriistade teras hapraks. Kui ma taban kirvega raiudes oksakohta, võib kirve tera murduda. Samuti võivad raudkangid ja mutrivõtmed murduda," ütles Isak.

"Nii kõva pakasega kipuvad kirved purunema."

Käsi ja jalgu on raske soojas hoida 

Väga madala temperatuuri juures on probleeme ka kätega. Tavaliste töökinnaste all on hea kanda teisi õhukesi kindaid. Isaku sõnul saab ta sedasi veel kümme kraadi külmema ilmaga tööd teha.

"Aga –30 °C väljakannatamiseks on vaja labakindaid ja need teevad käed kohmakaks. Pakasega on ka raske veidi niisket kinnast käest  võtta." Isak võtab iga päev kindlasti 3–4 paari samasuguseid kindaid tööle kaasa, et tal oleks alati kuiv vahetuspaar käepärast. 

"Sama reegel kehtib ka jalgade kohta. Ma kannan naha vastas õhemaid villaseid sokke ja nende peal paksemaid, mida ma iga pausi ajal vahetan. Terasest ninatsitega kaitsejalatsid tekitavad probleeme, sest teras teeb jalatsi külmaks ja paneb ka varbad külmetama."

Õigesti riietumise kunst 

Isak riietub kihiliselt, et end soojas hoida.

"Ihu vastas kannan ma villast alus- riietust. Me higistame kõvasti isegi väga külma ilmaga. Vill on selle poolest eriline, et see juhib niiskust, aga soojendab siiski isegi veidi niiskelt", ütles Isak. Aluskihi peal kannab Isak tavalisi töörõivaste pükse. Villasele aluskihi särgile lisaks paneb ta selga ka soojendava vahekihi. Vahel lisab ta vateeritud vesti ja jaki veel katteks peale.

"Ma armastan sooja. Ainult vihmaga tõmban kaitsekihi ka pükste peale. Mulle meeldib jakki kanda. Jaki juures on väga tähtis, et oleks ruumi alusriietele, mida ma selle all kannan. Samuti on tähtis, et jakil oleks kõrge krae kaela kaitseks. Võimaluse korral meeldib mulle, et mu alussärgil oleks püstkaelus."

"Vill on kallim, kuid ma ei taha midagi muud kasutada."

Miski ei ületa ehtsat villa

Kõigi nende aastate jooksul on Isak selgeks saanud, et vill on täiesti ainu- laadne. See on võrreldamatu soojuse, niiskuse juhtimise ja värskeks jäämise poolest.

"Vill on kallim, aga ma ei lepi millegi muuga. Selle suur eelis on see, et see jääb värskeks, ei hakka haisema ja seda ei ole vaja nii sageli pesta," ütles Isak.

Saa tuttavaks Åre Timmerhus-iga

  • Nimi: Isak Stålenhag
    Vanus: 38
    Elukoht: Offerdal, Jämtland (Sweden)
    Amet: Founder and owner of Åre Timmerhus

  • Nimi: Olle Nyberg
    Vanus: 36
    Elukoht: Valne, Jämtland (Sweden)
    Amet: Log house builder

  • Nimi: Linus Persson
    Vanus: 27
    Elukoht: Offerdal, Jämtland (Sweden)
    Amet: CEO and log house builder

Küsige meilt